No-spend challenge - annan esialgu alla

Mitte, et ma kulutamisega väga hädas oleks või miskit. See teine nädal läks vist üsna kenasti, aga depressioon peksab jalaga, üldse ei ole jaksu ega tahtmist. Kiire on ka lisaks, 24 tunni sisse tuleb mahutada väga palju ahastust, enesehaletsust ja koduseid toimetusi. Aga kui parem hakkab, proovin kindlasti uuesti, tahaks ikkagi tubli olla ju.

Kas meil hakkabki nüüd nii olema??

Elu nagu ameerika filmis ikka..hommikul saadad lapse kooli, kas ta tagasi ka tuleb, see selgub õhtul. Õpetaja seisab klassi ees, alati hirmul, oodates, millal järgmisel nunnul katus ära sõidab? Ma hirmuga ootasin, millal need kõvasti reklaamitud koolitulistamised meile jõuavad, nüüd on siis käes ja pessimist minus ütleb, et ega see viimaseks jää. Meedia ja puudulik karistussüsteem teevad oma töö. Kas ma tahan sellises maailmas lapsi kasvatada? Ei. Hetkel tahaks jälle, et ühiskond olemasoleval kujul eksisteerimise lõpetaks. Kas just kiviaega, aga mingisse idiootsuseeelsesse aega võiks tagasi langeda küll.
Terve interneedus kajab sellest, kuidas abivajajat tuleb märgata ja aidata, hullumeelse appikarjetele reageerida. Jaa, absoluutselt tõsi, paljudel oleks elu ilusam ja nii mõnigi surnu veel suremata, kui natuke rohkem teisi märgataks. Aga märkamine ei aita paraku karistamatusetunde vastu. Mitte, et ma hirmsasti lapsepeksu pooldaks, aga üks kõva keretäis tappa teeks õigel hetkel rohkem kasu, kui kahju, ma arvan. Ehk oleks ka sellel juhul teinud.

/See siin ei ole absoluutne tõde, võimalik, et isegi mitte minu isiklik tõde, aga täpselt sellised mõtted tekkisid. Taaskord, kahjuks./

No-spend challenge, esimesed 9 päeva ehk feilime kolinal

Alustuseks feilime sellega, et polnud ei aega, tahtmist ega jaksu isegi mitte nädala lõpus raporteerida, tihedamast kirjutamisest rääkimata. Lisaks ei suutnud ma oluliselt vähem kulutada, kui muidu. Aga sukeldume siis mu tšekimaailma.

1. Päev

Kirjutasin eriti optimistlikult eelmise postituse ja otsustasin, et täna poodi ei lähe. Õhtul tekkis siiski mõte, et nüüd ja kohe on vaja hapukapsa järele minna. Läksin, poes meenus, et lapsel on hommikul klassiekskursioon Elistverre ja Palamusele, midagi söödavat-joodavat kaasa vaja. Ostsin kõik rohkem ja vähem vajaliku, arve oli küll suurem kui asi väärt.

Kulus: 11.78€

 2. Päev

Magamatus ja pikalt haige olemine hakkasid oma mõju avaldama. Vedasin ennast hommikul puhtalt tahtejõu abil kooli, esimesest ettejäävast poest ostsin enda tuunimiseks paki granaatõunamahla, ühe energiajoogi ja sooja küüslaugubaguette. Gluteenivaba my ass! Lõunaks sõin kaks rummikooki ja käisin Loorele kombekat otsimas. Leidsin hoopis endale kaltsukast ühe särgi.

Kulus: 4.39€ 

3. Päev

Vedasin ennast Tartusse arsti juurde. Tšekimajandus ütleb, et koju süüa ei toonud. Küll aga ostsin bussi- ja rongipileti ja vahepeal sõin ka. Kuna teoreetiliselt peaks kodus olevad toiduained ära hävitama, lõin aknal seisvale kõrvitsale noa sisse. Nikerdasin kokku oma elu esimese gluteeni- ja kaseiinivaba pärmitaigna, millele lisasin ohtralt kõrvitsapüreed ja küpsetasin mingi saialaadse toote . Ei saa öelda, et oleks väga hästi õnnestunud ja väga maitsev olnud, aga päris metsa ei läinud ja mingil müstilisel põhjusel sai kõik otsa ka.

Kulus: 10.2€

4. Päev

Sama, mis eelmine. Tahtejõud kukkus kolinal katki, õhtul käisin Selveris ja tulin suure toidukotiga tagasi.
  
Kulus: 19.78€

5. Päev

Hommikul kooli minnes vajasin jälle suuremas koguses turgutavaid aineid, jõin oma elu esimese kergelt oksemaitselise spordijoogi ja kujutasin ette, et kohe hakkab hea.. Tšekimajandus ütleb, et õhtul käisin ühest toidupoest teise, ostes eiteamida ja eiteamiks. Ju siis sai nii parem.

Kulus: 10.61€
  

6. Päev

Toidupoes olin tubli, ostsin porgandit, granaatõuna ja ühe riisikoore . Astusin apteegist läbi ja kodustasin ära pudelikese astelpajuõliga, sest miski ju peab ka minu inetu molli veidi kaunimaks tegema. Tegi kah natuke, padja määris ka muidugi ära.

Kulus: 5.37€

 7. Päev

 Jätkasin kõrvitsa hävitamist, seekord riivisin seda pannkoogitaignasse. Lapsed sõid ja kiitsid, ju siis kõlbab ka nii. Pool kõrvitsat on veel, palun ideid, mis sellega teha. :) 
Poes käisin peamiselt isutamas, sai puuvilju ja magusat koju tassitud, miniinimeste rõõmuks natuke päris toitu ka. 

Kulus: 7.81€
 

8. Päev

Loore aitas mul koduseid toiduvarusid hävitada, korraldas külmkapis läbiotsimise ja proovis, kas munad ikka lähevad maha kukkudes katki või ajab vanamoor jälle jama. Läksid küll muideks. :)
Süüa õieti ei teinudki, poes sai muidugi käidud. Saia, banaani ja maisipalle ostmas. Õhtusöögiks sõime kohalikku kiirtoitu, aga mitte minu kulul.

Kulus: 2.69€

9. Päev

Kuna mu juuksehari läks umbes reedel lootusetult kaduma, olin täna hommikuks juba üsna kena mopi nägu. Vahelduseks võiks ju raami sirgu ajada, nii et ostsin uue harja ja ühe väikse juuksemaski ka. Kui mu mälu nüüd ei peta, pole ma sellist asja kunagi varem kasutanud. Šokolaadi ostsin ka, aga mitte endale. :)

Kulus: 5.98€

Kokku: 78.61

Ei ole uhke, ei ole! Pole ma selle eest ostnud midagi kestvat ega ka mitte korralikult toitunud. Teisest nädalast on küll juba kaks päeva läbi, aga katsun siiski parema tulemuse saada. Ja vähemalt pühapäevaks raporteerima jõuda.

Järgneva nädala lisaülesandeks on:

Korrastada kogu kodu ebavajalikust ja see kraam maha müüa. Seda kraami leidub, igasugu riideid ja jalanõusid ja..aga kes neid pildistab ja müüb ja ostab? Ühel päeval, ilmselt ülehomme, katsun ennast kokku võtta ja sellega tegeleda. Kõige laisem loom on rääkinud!

No-spend challenge

Leidsin sellise huvitava väljakutse. Peab proovima, ehk motiveerib see toidu arvelt natukenegi kokku hoidma. Riiete ja muu tilulilu peale kulutamisega mul probleeme pole - kannan kõik ribadeks, enne kui uued ostan, sest sobivas suuruses ja minu maitsele vastavaid riideid ei ole peaaegu olemas. Ja kui on, siis küsitakse nende eest ebamõistlikult suurt raha. 2 kuud otsisin meie kolkakaubandusest jopet, kuni loobusin. Sokke ostan küll, neid tehakse veel sobivaid. :P
Aga see va toit.. Ma olen harjunud hästi sööma, tahan liha, puu- ja köögivilju, magusat ja nii edasi. Poes käies võidavad alati isud, mitte mõistus. Säästumakaron säästuhakklihaga ei tule kõne allagi. Mitte, et ma nüüd loomu poolest jube pirtsutaja oleks, aga neid majanduslikult kehvemaid aegu ja säästumakarone on nähtud küll juba, oksendamiseni. Lisaks on mul peale makaronide söömist mitu päeva halb olla. Nüüd olen maksnud arved, ostnud vajalikud ravimid (krt, kui palju raha sinna apteeki läheb) pluss endale ja lastele jalanõusid. Tulemuseks see, et allesjäänud rahaga saaks minu toitumisharjumuste juures hakkama keskmiselt nädal aega, kokku hoides kaks. Reaalselt peab sellega hakkama saama 3 nädalat, mis oleks ilmselt ka keskmisest tugevamale säästukunnile paras väljakutse.
Tegelikult ei saa vist ikka öelda, et ma meeletult raha raiskaks. Kohati tundub küll, et mis mõttes ma ei ela nagu kuninga kass, sissetulekuid nagu oleks, eluasemekulusid ei anna võrreldagi sellega, kui peaks Tallinnas või Tartus korterit üürima..ja ometigi elatakse selliste summadega ka nendes linnades. Samas..kolm inimest on kolm inimest. Oma osa annab ka see, et Loore puhul vajavad piimatooted asendamist, minul gluteen. Aseained pole mitte odavad.

Igatahes proovin, eks näis, kas midagi välja ka tuleb. Ma arvan, et raporteerin tihedamalt, kui kord nädalas, lihtsalt ei viitsi korraga nii palju kirjutada ja mälu on ka vanainimese oma. :)

1. Koosta nimekiri ajsadest/tegevustest, mille peale raha kulutamist vältida. Välja peaks jätma KÕIK, mis ei ole eluks vajalik , sh alkohol, meelelahutus, väljas söömine, lotopiletid, riided (va. hädavajalik), hobid,spordiklubid, mänguasjad, mööbel, tilu-lilu kodu jaoks jne.

 2. Sea endale eesmärgiks kuu aja jooksul tõesti mitte midagi liigset osta, järeleandmisi pole siin mõtet teha, sest siis on läbikukkumine garanteeritud. Kõik on peas kinni, tuleb jääda enesekindlaks.

3. Sea eesmärgiks osta ainult hädavajalikku. Arved peaksid ikka makstud saama ja söök ka ostetud. Ülejäänu pole ju vajalik?

4. Eemalda oma meililistist ja Facebooki uudistevoost kõik müügigrupid, reklaamid, pakkumised, uudiskirjad. Kui ei ole ahvatlust, ei teki isu.

5. Tee nimekiri asjadest, mida siiski peale söögi osta tuleb ja vaata see kriitilise pilguga üle. Näiteks lemmiklooma tarbed, rohud, sünnipäeva kingid, bensiin ja arvesta ka ootamatustega. Kuid pole mõtet seda nimekirja liiga suureks ajada, mõtle hoolega läbi ja arvesta, et kuu jooksul võib nimekirja veel mõni asi lisanduda. Ja pea sellet kinni.

6. Korrasta oma köögikapid ja sügavkülm, tee süüa ainult asjadest mis sul olemas on. Kui kapid tühjaks saavad, siis ilmselgelt tuleb juurde osta, aga MITTE ENNE KUI KAPID TÜHJAD ON.

7. Enne poodi minekut tee nimekiri ja osta vaid asju mis nimekirjas kirjas on. Jah, see pakk küpsiseid võib vabalt seal poeriiulil edasi vedeleda.