Mõni teine homme elan..

Päriselt ka. "Kui ma enam rase pole, kui ma aega saan, kui laps suurem on, kui ma enam paks pole, kui ma siit külmast ja vastikust korterist ära kolitud saan, kui ma enam ei depresseeru, kui õues enam külm pole.. Ükskord,ükskord,ükskord.." Küll ma siis elan, kui ükskord pensionile jään.

Väikest ergutavat jalahoopi kellelgi?

Elust ilma piimata. Ving ja hala.

Mitte, et ma muidu neist piimatoodetest väga hooliks, kui välja arvata hommikukohvi piimaga jahutamine..aga esimene sõna, mis pähe tuleb, on "õudne".

Kuna mu järelkasvul (veider oleks öelda "minu lapsed", ma ei ole ju nii vanagi veel..) on ilmselt piimavalgutalumatus, olen pidanud enda menüüd korrigeerima. Nüüdseks siis pea nädal aega juba. Üldiselt ma väga suur piimatoodete fänn ei ole, aga siiamaani on küsimus, et mida ma nüüd siis söön? Heina, eksju..
Teisipäeval ostsin suure näljaga omale kamatahvli (burksi ju ei saa, seal on ka raudselt mingi jama sees), pärast söömist hakkasin koostisosi lugema, seesama va piimavalk oli mustvalgel kirjas. On siis vaja?!?

Eile ostsin katsetamiseks kookospiima. Proovisin, oli raha maitse juures küll. :) Tegin sellest imemaitsvaid pannkooke, sest kuhu mujale teda ikka panna.. Muidugi, terve interneedus on põnevaid retsepte täis, aga ma olen rohkem kartul-kaste-makaronid-salat-tüüpi tegelane. Sööks küll igasugu imeasju, aga kokk on ühepoolselt töölepingu lõpetanud, ilmselt läks koos koristajaga..

Ülelüldse, ma pole see nädal grammigi kooki söönud, varsti tekivad võõrutusnähud ilmselt.

P.S. Pannkook ei ole kook.