Anna aega..

..ja kohe palju! Vähemalt 24 tundi paluks ööpäevale lisaks. Ma hakkan lolliks minema vist, muudkui teeks ja teeks ja teeks, igasugu asju noh, aga ei jõua. Ma parem ei hakka mõtlemagi, mis plaanid kõik reas on..küll heegeldaks tigedaid tuvisid ja kooks omale ühed sokid ja värskele titele mütsi ja.. Ohh, raske hakkab kohe.. :D Heal juhul jõuan päevas mõne sentimeetri oma titetekki edasi teha..selles tempos saab jaanipäevaks valmis. Aga pole hullu, ega laps ka enne tulla ei taha. :D

Ja veidi kehvavõitu pilti sellest, mis juba valmis:

(Kas neid pildilaadseid tooteid kuidagi keerata ka saab? Siia laadides käänatakse nad täiesti suvalises suunas ära ju, see ei sobi mulle..)

Piparkoogitaigen pole raketiteadus.

Päriselt kohe. Ma siiani arvasin, et minusugusel käpardil ei tasu selle tegemist ise ette võttagi. Aga tegelikult oli lihtne tunni aja töö koos abivalmis lapse ja muude takistavate asjaoludega. Omaette mässates veerand tundi, ma arvan.
Endiselt ei oska ma midagi eeskujulikult retsepti järgi teha, kuigi üritasin.

Retsepti pätsasin SIIT ja lisasin veidi teistmoodi kraami ka.

Vaja läheb:
2 dl tumedat siirupit
2 dl suhkrut
Pakk Santa Maria piparkoogimaitseainet
250 g võid
2 muna
600 g nisujahu (u 1 liiter)
2 tl (triikis) söögisoodat, asendasin pisikese paki küpsetuspulbriga
100 g tumedat küpsetusšokolaadi (tegelikult oli rohkem, aga osa kadus raseda kõhtu)
Kakaopulbrit, pakun, et 1-2 supilusikatäit, teist samapalju soovitavalt kallata peale jalus tilbendavale valgele kassile. :D

Alustuseks kuumutasin potis siirupi, suhkru, piparkoogimaitseaine ja kakao, kuni keemiseni. Tükeldasin sisse šokolaadi, segasin sulamiseni, sama tegin võiga. Kallasin selle kraami suuremasse kaussi, lisasin munad. Segasin omavahel jahu ja küpsetuspulbri, lisasin selle jupikaupa ja segasin-sõtkusin, kuni tainas valmis. Juppideks, toidukilesse ja külmkappi. Nii lihtne ongi.
Hea vürtsikas ja õrnalt šokolaadine taigen tuli. Teeks teinekordki, kui pärast küpsetama-mökerdama ei peaks. :)

SOS- "sokisahtel"

Kuna mul on kappidega kitsas käes, sahtlitega eriti, mõtlesin, et peaks tekitama koha, kus lapse sokke jms värki hoida.

Leiutasin siis kohalikust poest ühe suvalise Kalevi kommikasti. Lõikasin need kaanelaadsed ollused küljest ja kleepisin ülejäänu üle paberiga, mille jõuluvana peale kinkide pakkimist mulle kappi unustas. :D Kraam sisse, kast riiulisse ja ongi nagu päris. :) Kindlasti teen neid oma mööda elamist laiali oleva kola paigutamiseks veel.