Suvikõrvits on miski, mis maitseb alati hästi kellegi teise poolt valmistatuna. Mul endal pole õnnestunud temast midagi eriti head välja võluda, küll lähevad kotletid kõrbema või tuleb pitsa vesine..
Kuna üks suvikõrvits võttis külmkapi otsas liialt ruumi, otsustasin lõpuks temaga midagi teha. Emake google pluss veidi omaloomingut ja sain suurepärase lõunasöögi.
Vaja läheb:
suvikõrvits
suurem küüslauguküüs
sool
pipar
till
muna
jahu (Semper, gluteenivaba)
Koorisin suvikõrvitsa, lõikasin õhukesteks viiludeks. Panin need soola ja purustatud küüslauguga seisma, algne retsept soovitas kohe kaua hoida, aga meil siin läks kõht tühjaks ja piirdusin poole tunniga. Taldrikusse jahu, kaussi muna koos soola, pipra ja tilliga. Suvikõrvitsaviilud kastsin jahusse, siis munasegust läbi ja pannile, praadisin kenasti kuldpruuniks. Mune kulus mul kolm, osa oli vaja pliidile kallata ja midagi jäi üle ka, mitte-nii-käpardid peaks kahega hakkama saama.
Maitse on hää. Kuna Loore, va pirtsutaja, sõi ainult katte ümbert ja kõrvitsaviilud mulle jättis, segasin paneerimisest üle jäänud muna-jahu kokku ja praadisin talle niisama.
Viimati lubasin seda Semperi jahusegu ka kommenteerida.. Olen teda nüüd kolm korda kasutanud, paneerimiseks oli hea, šokolaadikoogis samuti (ükskord jagan retsepti). Kastmepaksendajaks minu arust ei sobi, aga ehk oli viga minus, kiire oli ja eriti ei jälginud, mida ja mis kogustes sinna kastmesse sai..võimalik, et suurem kogus mõjuks paremini. Tunnistan selle absoluutset kasutuskõlbulikuks.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment