No-spend challenge - annan esialgu alla

Mitte, et ma kulutamisega väga hädas oleks või miskit. See teine nädal läks vist üsna kenasti, aga depressioon peksab jalaga, üldse ei ole jaksu ega tahtmist. Kiire on ka lisaks, 24 tunni sisse tuleb mahutada väga palju ahastust, enesehaletsust ja koduseid toimetusi. Aga kui parem hakkab, proovin kindlasti uuesti, tahaks ikkagi tubli olla ju.

Kas meil hakkabki nüüd nii olema??

Elu nagu ameerika filmis ikka..hommikul saadad lapse kooli, kas ta tagasi ka tuleb, see selgub õhtul. Õpetaja seisab klassi ees, alati hirmul, oodates, millal järgmisel nunnul katus ära sõidab? Ma hirmuga ootasin, millal need kõvasti reklaamitud koolitulistamised meile jõuavad, nüüd on siis käes ja pessimist minus ütleb, et ega see viimaseks jää. Meedia ja puudulik karistussüsteem teevad oma töö. Kas ma tahan sellises maailmas lapsi kasvatada? Ei. Hetkel tahaks jälle, et ühiskond olemasoleval kujul eksisteerimise lõpetaks. Kas just kiviaega, aga mingisse idiootsuseeelsesse aega võiks tagasi langeda küll.
Terve interneedus kajab sellest, kuidas abivajajat tuleb märgata ja aidata, hullumeelse appikarjetele reageerida. Jaa, absoluutselt tõsi, paljudel oleks elu ilusam ja nii mõnigi surnu veel suremata, kui natuke rohkem teisi märgataks. Aga märkamine ei aita paraku karistamatusetunde vastu. Mitte, et ma hirmsasti lapsepeksu pooldaks, aga üks kõva keretäis tappa teeks õigel hetkel rohkem kasu, kui kahju, ma arvan. Ehk oleks ka sellel juhul teinud.

/See siin ei ole absoluutne tõde, võimalik, et isegi mitte minu isiklik tõde, aga täpselt sellised mõtted tekkisid. Taaskord, kahjuks./

No-spend challenge, esimesed 9 päeva ehk feilime kolinal

Alustuseks feilime sellega, et polnud ei aega, tahtmist ega jaksu isegi mitte nädala lõpus raporteerida, tihedamast kirjutamisest rääkimata. Lisaks ei suutnud ma oluliselt vähem kulutada, kui muidu. Aga sukeldume siis mu tšekimaailma.

1. Päev

Kirjutasin eriti optimistlikult eelmise postituse ja otsustasin, et täna poodi ei lähe. Õhtul tekkis siiski mõte, et nüüd ja kohe on vaja hapukapsa järele minna. Läksin, poes meenus, et lapsel on hommikul klassiekskursioon Elistverre ja Palamusele, midagi söödavat-joodavat kaasa vaja. Ostsin kõik rohkem ja vähem vajaliku, arve oli küll suurem kui asi väärt.

Kulus: 11.78€

 2. Päev

Magamatus ja pikalt haige olemine hakkasid oma mõju avaldama. Vedasin ennast hommikul puhtalt tahtejõu abil kooli, esimesest ettejäävast poest ostsin enda tuunimiseks paki granaatõunamahla, ühe energiajoogi ja sooja küüslaugubaguette. Gluteenivaba my ass! Lõunaks sõin kaks rummikooki ja käisin Loorele kombekat otsimas. Leidsin hoopis endale kaltsukast ühe särgi.

Kulus: 4.39€ 

3. Päev

Vedasin ennast Tartusse arsti juurde. Tšekimajandus ütleb, et koju süüa ei toonud. Küll aga ostsin bussi- ja rongipileti ja vahepeal sõin ka. Kuna teoreetiliselt peaks kodus olevad toiduained ära hävitama, lõin aknal seisvale kõrvitsale noa sisse. Nikerdasin kokku oma elu esimese gluteeni- ja kaseiinivaba pärmitaigna, millele lisasin ohtralt kõrvitsapüreed ja küpsetasin mingi saialaadse toote . Ei saa öelda, et oleks väga hästi õnnestunud ja väga maitsev olnud, aga päris metsa ei läinud ja mingil müstilisel põhjusel sai kõik otsa ka.

Kulus: 10.2€

4. Päev

Sama, mis eelmine. Tahtejõud kukkus kolinal katki, õhtul käisin Selveris ja tulin suure toidukotiga tagasi.
  
Kulus: 19.78€

5. Päev

Hommikul kooli minnes vajasin jälle suuremas koguses turgutavaid aineid, jõin oma elu esimese kergelt oksemaitselise spordijoogi ja kujutasin ette, et kohe hakkab hea.. Tšekimajandus ütleb, et õhtul käisin ühest toidupoest teise, ostes eiteamida ja eiteamiks. Ju siis sai nii parem.

Kulus: 10.61€
  

6. Päev

Toidupoes olin tubli, ostsin porgandit, granaatõuna ja ühe riisikoore . Astusin apteegist läbi ja kodustasin ära pudelikese astelpajuõliga, sest miski ju peab ka minu inetu molli veidi kaunimaks tegema. Tegi kah natuke, padja määris ka muidugi ära.

Kulus: 5.37€

 7. Päev

 Jätkasin kõrvitsa hävitamist, seekord riivisin seda pannkoogitaignasse. Lapsed sõid ja kiitsid, ju siis kõlbab ka nii. Pool kõrvitsat on veel, palun ideid, mis sellega teha. :) 
Poes käisin peamiselt isutamas, sai puuvilju ja magusat koju tassitud, miniinimeste rõõmuks natuke päris toitu ka. 

Kulus: 7.81€
 

8. Päev

Loore aitas mul koduseid toiduvarusid hävitada, korraldas külmkapis läbiotsimise ja proovis, kas munad ikka lähevad maha kukkudes katki või ajab vanamoor jälle jama. Läksid küll muideks. :)
Süüa õieti ei teinudki, poes sai muidugi käidud. Saia, banaani ja maisipalle ostmas. Õhtusöögiks sõime kohalikku kiirtoitu, aga mitte minu kulul.

Kulus: 2.69€

9. Päev

Kuna mu juuksehari läks umbes reedel lootusetult kaduma, olin täna hommikuks juba üsna kena mopi nägu. Vahelduseks võiks ju raami sirgu ajada, nii et ostsin uue harja ja ühe väikse juuksemaski ka. Kui mu mälu nüüd ei peta, pole ma sellist asja kunagi varem kasutanud. Šokolaadi ostsin ka, aga mitte endale. :)

Kulus: 5.98€

Kokku: 78.61

Ei ole uhke, ei ole! Pole ma selle eest ostnud midagi kestvat ega ka mitte korralikult toitunud. Teisest nädalast on küll juba kaks päeva läbi, aga katsun siiski parema tulemuse saada. Ja vähemalt pühapäevaks raporteerima jõuda.

Järgneva nädala lisaülesandeks on:

Korrastada kogu kodu ebavajalikust ja see kraam maha müüa. Seda kraami leidub, igasugu riideid ja jalanõusid ja..aga kes neid pildistab ja müüb ja ostab? Ühel päeval, ilmselt ülehomme, katsun ennast kokku võtta ja sellega tegeleda. Kõige laisem loom on rääkinud!

No-spend challenge

Leidsin sellise huvitava väljakutse. Peab proovima, ehk motiveerib see toidu arvelt natukenegi kokku hoidma. Riiete ja muu tilulilu peale kulutamisega mul probleeme pole - kannan kõik ribadeks, enne kui uued ostan, sest sobivas suuruses ja minu maitsele vastavaid riideid ei ole peaaegu olemas. Ja kui on, siis küsitakse nende eest ebamõistlikult suurt raha. 2 kuud otsisin meie kolkakaubandusest jopet, kuni loobusin. Sokke ostan küll, neid tehakse veel sobivaid. :P
Aga see va toit.. Ma olen harjunud hästi sööma, tahan liha, puu- ja köögivilju, magusat ja nii edasi. Poes käies võidavad alati isud, mitte mõistus. Säästumakaron säästuhakklihaga ei tule kõne allagi. Mitte, et ma nüüd loomu poolest jube pirtsutaja oleks, aga neid majanduslikult kehvemaid aegu ja säästumakarone on nähtud küll juba, oksendamiseni. Lisaks on mul peale makaronide söömist mitu päeva halb olla. Nüüd olen maksnud arved, ostnud vajalikud ravimid (krt, kui palju raha sinna apteeki läheb) pluss endale ja lastele jalanõusid. Tulemuseks see, et allesjäänud rahaga saaks minu toitumisharjumuste juures hakkama keskmiselt nädal aega, kokku hoides kaks. Reaalselt peab sellega hakkama saama 3 nädalat, mis oleks ilmselt ka keskmisest tugevamale säästukunnile paras väljakutse.
Tegelikult ei saa vist ikka öelda, et ma meeletult raha raiskaks. Kohati tundub küll, et mis mõttes ma ei ela nagu kuninga kass, sissetulekuid nagu oleks, eluasemekulusid ei anna võrreldagi sellega, kui peaks Tallinnas või Tartus korterit üürima..ja ometigi elatakse selliste summadega ka nendes linnades. Samas..kolm inimest on kolm inimest. Oma osa annab ka see, et Loore puhul vajavad piimatooted asendamist, minul gluteen. Aseained pole mitte odavad.

Igatahes proovin, eks näis, kas midagi välja ka tuleb. Ma arvan, et raporteerin tihedamalt, kui kord nädalas, lihtsalt ei viitsi korraga nii palju kirjutada ja mälu on ka vanainimese oma. :)

1. Koosta nimekiri ajsadest/tegevustest, mille peale raha kulutamist vältida. Välja peaks jätma KÕIK, mis ei ole eluks vajalik , sh alkohol, meelelahutus, väljas söömine, lotopiletid, riided (va. hädavajalik), hobid,spordiklubid, mänguasjad, mööbel, tilu-lilu kodu jaoks jne.

 2. Sea endale eesmärgiks kuu aja jooksul tõesti mitte midagi liigset osta, järeleandmisi pole siin mõtet teha, sest siis on läbikukkumine garanteeritud. Kõik on peas kinni, tuleb jääda enesekindlaks.

3. Sea eesmärgiks osta ainult hädavajalikku. Arved peaksid ikka makstud saama ja söök ka ostetud. Ülejäänu pole ju vajalik?

4. Eemalda oma meililistist ja Facebooki uudistevoost kõik müügigrupid, reklaamid, pakkumised, uudiskirjad. Kui ei ole ahvatlust, ei teki isu.

5. Tee nimekiri asjadest, mida siiski peale söögi osta tuleb ja vaata see kriitilise pilguga üle. Näiteks lemmiklooma tarbed, rohud, sünnipäeva kingid, bensiin ja arvesta ka ootamatustega. Kuid pole mõtet seda nimekirja liiga suureks ajada, mõtle hoolega läbi ja arvesta, et kuu jooksul võib nimekirja veel mõni asi lisanduda. Ja pea sellet kinni.

6. Korrasta oma köögikapid ja sügavkülm, tee süüa ainult asjadest mis sul olemas on. Kui kapid tühjaks saavad, siis ilmselgelt tuleb juurde osta, aga MITTE ENNE KUI KAPID TÜHJAD ON.

7. Enne poodi minekut tee nimekiri ja osta vaid asju mis nimekirjas kirjas on. Jah, see pakk küpsiseid võib vabalt seal poeriiulil edasi vedeleda.

Kookospiimaga ahjupannkoogid ja jälle jahust

Kunagi tegin ahjupannkooke netist leitud spetsiaalse retsepti järgi, tulemus ei olnud midagi erilist. Eile tegin usinalt tavalise pannkoogitaigna valmis ja avastasin, et mida pole, on toiduõli. Lõpuks kallasin sellesama taigna lihtsalt küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile ja küpsetasin mingi temperatuuri juures mingi aja. :D Tulemus oli nagu päris, ainult üldse mitte rasvane. Lihtne ka!
Täna tegin uuesti, aga pilte muidugi pole, sest kõik söödi kohe ära.

Üks väga ebamäärane retsept:
3 muna
1 purk kookospiima (mul oli Santa Maria oma, seda antakse praegu Selveris alega)
pakipõhjast natuke vanillisuhkrut ja umbes supilusikatäis tavalist suhkrut, rohkem ei olnud
jahu niipalju, et parajalt paks saaks
maasikatoormoos, rangelt vabatahtlik

Sellest sain 3 plaaditäit, kuna esimesed kaks olid väga õhukesed, tegin taigna lõpuks paksemaks. Kasutasin juhuslikult kohalikust kolkaselverist leitud isekerkivat gluteenivaba jahusegu, tootjaks Doves Farm, millest ma pole varem midagi kuulnud. Mingit isekerkimist ei pannud tähele, aga see polnudki oluline, mulle lihtsalt sattus esimest korda isekerkiv jahu kätte ja sportlik huvi sundis ostma. Koostises on riis, kartul, mais, tatar ja miski, mille nimi paistab olevat tapioki. Pluss mingid kergitusaineid, aga oli ka tavalist, jamavaba jahu. Hind on ka täitsa söödav, kui ma ei eksi, siis 3.65 kohalikku raha ühe kilo kohta. Maisisisalduse üle võiks vinguda, aga ei viitsi. Muidugi oleks kena gmo-d ja igasugu keeruliste nimedega lisaaineid vältida, aga küll ma selleni ka jõuan, mõni teine homme kindlasti.

Praetud suvikõrvits

Suvikõrvits on miski, mis maitseb alati hästi kellegi teise poolt valmistatuna. Mul endal pole õnnestunud temast midagi eriti head välja võluda, küll lähevad kotletid kõrbema või tuleb pitsa vesine..
Kuna üks suvikõrvits võttis külmkapi otsas liialt ruumi, otsustasin lõpuks temaga midagi teha. Emake google pluss veidi omaloomingut ja sain suurepärase lõunasöögi.

Vaja läheb:
suvikõrvits
suurem küüslauguküüs
sool
pipar
till
muna
jahu (Semper, gluteenivaba)

Koorisin suvikõrvitsa, lõikasin õhukesteks viiludeks. Panin need soola ja purustatud küüslauguga seisma, algne retsept soovitas kohe kaua hoida, aga meil siin läks kõht tühjaks ja piirdusin poole tunniga. Taldrikusse jahu, kaussi muna koos soola, pipra ja tilliga. Suvikõrvitsaviilud kastsin jahusse, siis munasegust läbi ja pannile, praadisin kenasti kuldpruuniks. Mune kulus mul kolm, osa oli vaja pliidile kallata ja midagi jäi üle ka, mitte-nii-käpardid peaks kahega hakkama saama.
Maitse on hää. Kuna Loore, va pirtsutaja, sõi ainult katte ümbert ja kõrvitsaviilud mulle jättis, segasin paneerimisest üle jäänud muna-jahu kokku ja praadisin talle niisama.

Viimati lubasin seda Semperi jahusegu ka kommenteerida.. Olen teda nüüd kolm korda kasutanud, paneerimiseks oli hea, šokolaadikoogis samuti (ükskord jagan retsepti). Kastmepaksendajaks minu arust ei sobi, aga ehk oli viga minus, kiire oli ja eriti ei jälginud, mida ja mis kogustes sinna kastmesse sai..võimalik, et suurem kogus mõjuks paremini. Tunnistan selle absoluutset kasutuskõlbulikuks.:)

Gfcf toitumisest

Sel teemal võib leida järjest enam informatsiooni, aga ma ei ole veel sattunud kohta, kus keegi iseenda kogemusi ja retsepte jagaks. Mõtlen siis neid retsepte, mille järgi on kohalikes tingimustes ka reaalselt võimalik midagi valmistada. Seega võtan oma pühaks missiooniks selline koht tekitada. Peamiselt vist siiski isikliku motivatsioonikriisi peletamiseks, suvi on läbi ja nüüd oleks aeg ennast kokku võtta, et ses segaduses orienteeruma hakata.
Mul kasvab kodus kaks kaaki, noormees seitsmene ja preili poolekahene. Sel poolekahesel versioonil on kaseiinitalumatus. Mitte küll enam nii hull, et iga piim kõhu korrast ajaks, aga siiski, ilmselt oleks targem ta sellest eemal hoida. Suvega on käest ära läinud, ikka satub keelatud aineid ette.
Suuremal on ATH, mille leevendamiseks tahaks ka gluteeni- ja kaseiinivaba menüüd proovida. Paraku läheb ta sel aastal kooli ja ilmselt oleks üsna raske kontrollida ta toitumist väljaspool kodu. Eks siin ole veidi laiskust ka ikka mängus, kõik tundub niiiii keeruline. Ootame-vaatame, mis sellest saab, ehk jõuan tegudeni alles järgmisel suvel.
Mul endal on ka mõned rikked, mille kõrvaldamiseks toitumisterapeut tungivalt gfcf toitumist soovitas. Hoogu olen võtnud umbes veebruarist alates, üle poole aasta. Kuri kahtlus on, et enda toitumist pole ka lihtsam kontrollida, kui laste oma. Isud, isud, isud..
Esimese asjana pean jagama oma rõõmu riisinuudlite olemasolu üle. Proovisin neid esimest korda 2 nädalat tagasi, imeline tunne oli süüdimatult mingit makaronilaadset toodet süüa ilma, et pärast telliskivi kõhus oleks. Ja kui lihtne - praen kana- või sealihatükid, peale mõni magushapu kaste otse purgist ja nuudlid. Midagi nii kiiret ja maitsvat ei saa tegemata jätta, lisaks on need nuudlid täitsa mõistliku hinnaga, Thai Choice 454g paki saab Selverist kätte 2 euro ja mingite kopikate eest. Üllataval kombel saab sest pakist neli inimest vähemalt 2-3 korda söönuks, kusjuures neljast kaks on parajad õgardid. :D
Eile tõin koju paki Semperi gluteenivaba jahusegu, kui katsetamiseni jõuan, jagan kogemust. Siiamaani olen ainult maisijahu proovinud, pannkoogid olid kuivad ja üldse mitte päris, õhukesed vanaemavahvlid (vanaemast tehtud jah) seevastu said imehead ja krõbedad.

Ei kujuta täpselt ette, kui järjepidev kirjutaja minust saab, aga annan endast parima. Või natukene vähem, kui parimat ei viitsi.